Esimesed küünlad

Täna käisime Käsitööjaamas ja Selveris, et osta küünalde tegemiseks vajalikud materjalid. Me ostsime tavalisi valgeid lauaküünlaid, 2 aroomiõli lõhna jaoks, ühe küünlavärvi ja küünlatahti. Leidsime ka kodust juurde küünlageeli, vanu küünlaid taaskasutamiseks, mõned anumad, väikseid kive ja merekarpe kaunistuseks.

Uurisime interneti abiga välja, kuidas seda teha. Nüüd alustame küünalde valmistamist.

Töö käik: 

1. Puhastame anumad ja paneme paika tahid.
2. Sulatame vesivannil geeli, valged lauaküünlad ja vanad, taaskasutusse minevad küünlad.
3. Lisame sulanud vahale/geelile värvaine (tumesinine) ja aroomiõli (liilia, roheline tee).
4. Valame segu anumatesse ja lisame kohe kaunistused.
5. Laseme küünaldel taheneda.

  Saime valmis küünlad, tulemus on selline:

Töö lõppedes oli meil kolm küünalt: üks valge, tumesinise ja läbipaistva kihiga, milles olid valged merekarbid; teine oli läbipaistvast geelist ja lisasime halle kivikesi ning merekarpe; kolmas küünal oli lilla põhjaga ning pealmine kiht roheline, mille sees olid väikesed kuldsed käbid. Esimesed kaks küünalt tegime uutest materjalidest, viimases aga taaskasutasime vanu küünlaid, mida leidsime Sylvia  kodust.

 Kuna tegu oli meie esimese katsega, siis tulemus oli ootuspärane ehk siis mitte perfektne. Vead, mida

 me praegu tegime, olid: 

• Valasime vaha hooletult, mistõttu määris see klaasi ning tulemus jäi korratu.
• Ei lasknud kihtidel piisavalt kaua taheneda, mistõttu järgmise kihi valamisel värvid segunesid.
• Meil puudus liim, millega kinnitada tahi ots anuma põhja, seega jäi taht viltu.

 Siin pildil on näha vead: (esimesel segunesid kihid, teisel jäi taht viltu ja kolmandal jäi klaasile

 valamisest jälg) 

 Järgmisel korral tahaksime arvesse võtta järgmisi asjaolusid ja sellega enda töökvaliteeti parandada:

• Tuleks hankida töövahendid, mis seekord puudusid (liim, tahikinnitused).
• Tööpind tuleb hoida küünalde tegemise käigus korras, kuna muidu võivad tekkida väiksed õnnetused.
• Tuleks lasta vahakihtidel täielikult taheneda enne järgmise kihi lisamist.
• Vedela vaha valamisel peaksime olema täpsemad ja hoolikamad, et see ei satuks soovimatutesse kohtadesse. 

  Positiivne on see, et küünlad läksid põlema ja lõhnasid hästi.

Küünlavalgus: keemiline, füüsikaline, ajalooline taust

FÜÜSIKALINE JA KEEMILINE NÄHTUS

Küünal on kütteaine, mida kasutatakse valgustamiseks (valgusallikana) ja saab kasutada ka soojendamiseks. Kõik erinevad küünlavahad on süsivesinikud, sest nad koosnevad kahest põhilisest ainest: süsinik ja vesinik.

Küünlaleek sulatab tahi ümber oleva vaha ja sulanud vaha liigub kapillaarjõu tõttu mööda tahti üles. Vaha aurustub leegi kuumuses ning süsivesinikud hakkavad eralduma süsiniku ja vesiniku aatomiteks. Need aurustunud molekulid liiguvad leegi sisse, kus nad reageerivad hapnikuga. Tulemuseks on soojus- ning valgusenergia, veeaur (H2O) ja süsihappegaas (CO2). Soojust jagub piisavalt, et jätkata vaha sulatamist, kuni vaha ehk kütus saab otsa või kuni leegil ei ole enam ligipääsu hapnikule.

Seega on keemilised nähtused küünla põlemisel vahas leiduvate süsiniku ja vesiniku molekulide ühinemine (õhu)hapniku molekulidega ning süsihappegaasi ja vee moodustumine. Tunneme ära, et on toimunud keemiline reaktsioon, kuna tekib gaas ja eraldub soojust ning valgust.

Aastal 1860 andis inglise füüsik ja keemik Michael Faraday loenguid küünlate keemilise ajaloo kohta. Ta demonstreeris kümneid erinevaid teaduslikke seadusi küünalde abil.


Keemiliste reaktsioonide ehk keemiliste nähtustega kaasnevad enamasti ka füüsikalised nähtused, nii ka küünla puhul.

Füüsikalised nähtused küünla põlemisel: parafiini sulamine ja imbumine mööda tahti üles, parafiini aurustumine ja aurude segunemine õhuga.

Keemilised nähtused küünla põlemisel: parafiini molekulid ühinevad (õhu)hapniku molekulidega, moodustub süsihappegaas ja vesi.

KÜÜNALDE AJALUGU

Küünlaid on kasutatud valgusallikana juba enam kui 5000 aastat, kuid nende päritolust on üsna vähe teada. Esimesi küünlataolisi esemeid valmistasid ilmselt vanad egiptlased, kes kombineerisid pirru ja loomarasva, saades küünlasarnase valgusallika. Tahiga küünlaid hakkasid vanad egiptlased kasutama alles 3000 aastat pKr, kuid algne idee tuli roomlastelt, kes keerasid papüüruse rulli ning kasutasid seda tahina mesilasvahast või loomarasvast tehtud küünlas. Saadud küünlaid kasutati kodu valgustamiseks, usulisteks rituaalideks (näiteks juutide tulepüha hanuka ja lihavõtted) ja pimedal ajal väljas liikumiseks. Üsna vara hakkasid küünlaid tegema ka teised rahvad, näiteks hiinlased tegid küünlaid putukatest ja taimedest pabertoru abil ning tahina kasutasid rullis riisipaberit, jaapanlased valmistasid küünlaid pähklitest saadud vahast ning hindud keetsid kaneelipuu vilju, et saada küünlavaha.

Keskajal jõudsid Euroopasse ka mesilasvahast küünlad, mis põlesid palju puhtamalt ja meeldivamalt, kui loomarasvast küünlad, mis tekitasid ebameeldivat suitsu. Mesilasvahast küünlaid kasutati enamasti kirikutseremooniatel. Nende hinna tõttu polnud tavainimestel tihti võimalust neid kodus põletada. Rasvast tehtud küünlad olid levinud Euroopa majapidamistes.

13. sajandiks oli küünalde tegemine muutunud levinud käsitööalaks Inglismaal ja Prantusmaal. Mõned küünlategijad käisid majast majja ning tegid küünlaid rasvast, mis oli just selle jaoks kõrvale pandud. Teised jällegi tegid ja müüsid oma küünlaid väikestes poodides.

Kolooniates elavad naised andsid Ameerika poolt esimese panuse küünlategemisse, kui nad avastasid et porsipõõsaste (tuntud ka kui lutikarohi või rabaumal) hallikas-rohekaid marju keetes saab teha healõhnalist ja puhtalt põlevat vaha. Kuna marju oli väga tüütu korjata, ei kestnud selle meetodi populaarsus eriti kaua.

18.sajandi lõpus, kui vaalapüük kasvas, hakati vaha tootma vaalaspermast tehtud õlist. Nagu ka mesilasvaha, ei kaasnenud saadud küünaldega halba lõhna ega suitsu. Ühtlasi tekitasid need küünlad märgatavalt heledama leegi ning vaha oli kõvem kui mesilas- ja rasvavaha, nii et see ei pehmenenud ega vajunud palaval suvepäeval ära. Ajaloolised on täheldanud, et esimesed standardküünlad ongi tehtud just taolisest vahast.

Enamik suuri samme, mis mõjutavad ka tänapäeva küünlategu, tehti 19.sajandi jooksul. 1820. aastatel avastas Prantsuse keemik Michel Eugene Chevreul, kuidas eraldada steariinhapet loomsetest rasvhapetest. See tõi kaasa steariinvaha leviku, kuna vaha oli tugev, vastupidav ning põles vigadeta. Steariinküünlad on tänaseni populaarsed Euroopas.

Aastal 1834 aitas leiutaja Joseph Morgan edendada tänapäeva küünlatööstust leiutades masina, mis võimaldas valada küünlaid liikuva kolbiga siindri abil, väljutades need tahketena. Selle masina kasutuselevõtuga said küünlad endale taskukohase hinna.

1850. aastatel, pärast seda, kui keemikud olid õppinud, kuidas tõhusalt eraldada looduslikult esinev vahajas aine naftast, võeti kasutusele parafiinvaha. Lõhnatu ja sinakas-valget värvi parafiin oli õnnistus küünlategijatele, kuna see põles puhtalt, järjekindlalt ning oli teistest alternatiividest säästlikum. Selle ainus puudus oli madal sulamistemperatuur. Seda viga sai parandada, lisades tugevamat stearhapet, mis oli muutunud laialdaselt kättesaadavaks. Kui aga aastal 1879 võeti kasutusele lambipirn, vähenes küünalde populaarsus.

20. sajandi alguses hakkas aga küünalde kasutus kasvama. 1980. aastate keskel said küünlad taas väga populaarseks ning poed olid tulvil erineva kuju, värvi, suuruse ja lõhnaga küünlaid. 1990. aastatel hakati USA-s tootma sojavaha, mis põleb pehmemalt ja aeglasemalt kui parafiinvaha. Teisel pool maailma aga üritati küünlategemises rakendada hoopis palmivaha.

Tänapäeval kasutatakse küünlaid peamiselt dekoratsioonina või lihtsalt mõnusa õhkkonna loomiseks, mõnel pool siiski ka rituaalide läbiviimiseks. Mitmed usuvad, et erinevat värvi küünlaid tuleb kasutada erinevateks rituaalideks, näiteks must küünal põletab eemale negatiivsuse, sinine aitab leida sisemist rahu, harmooniat ja tarkust, pruun aitab rahaliste muredega ning keskendumisega, roheline sümboliseerib viljakust ja edu, valge puhastab, punane väljendab kirge ja roosa sümboliseerib armastust.

–––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––


Kasutatud materjalid:

http://candles.org/history/ (vaadatud 01.01.16)
http://www.psychic-revelation.com/reference/a_d/candles/candle_colors_uses.html (vaadatud 02.01.16)
http://miksike.ee/docs/elehed/8klass/elemendid/8-4-40-1.htm
http://koolielu.ee/waramu/view/1-dbc0c1f4-a7dc-4dd3-9ab0-ac4ef954b16b
http://candles.org/candle-science/