Siin postituses arvutame kokku, kui palju läks meil küünalde tegemise jaoks raha ning kui me plaaniksime neid müüa, siis millise hinna peaksime küünaldele panema, et saada tagasi kulunud raha või ka mingisugune kasum.
Käsitööjaamast ostetud asjad maksid kokku 7 eurot.
Järve Selverist ostetud asjad maksid kokku 3 eurot.
Geelid, mis olid varem ostetud, maksid kokku umbes 4 eurot.
Hobipunktist tellitud materjalid maksid maksid kokku 25.19 eurot.
Tigerist ostetud anumad maksid kokku 4 eurot.
Pael Tigerist maksis 1 euro.
Olemasolevad anumad ja muud tarvikud maksid umbes 6 eurot.
Kokku maksis küünalde tegemine meile seega 50 eurot.
Loovtöö käigus tegime me 15 küünalt. Kui tahaksime need maha müüa ja tööle kulunud raha tagasi teenida, siis peaksime ühe küünla hinnaks panema vähemalt 50 : 15 ≈ 3,33 eurot. Kui tahaksime saada näiteks 30% kasumit, siis aga peaksime panema küünla hinnaks 3,33 + 3,33 x 0,3 ≈ 4,33 eurot.
Tegelikult saaksime kasumit ka esimese arvutuse puhul, kuna meil jäi veel järele hulganisti materjale, millest küünlaid teha, aga arvestasime praegu seda, kui palju me peaksime just selle küünlalaadungi tegemiseks kulunud raha tagasi saamiseks ühe küünla hinnaks panema.
laupäev, 9. aprill 2016
Neljas ja viimane küünlategu
Täna (8.04.16) tegime me oma viimased küünlad. Kokku on meil nüüd 14 küünalt ning me oleme nendega enam-vähem rahul. Töö oli oodatust raskem kuna nõudis palju rohkem aega, kui olime varem arvestanud. Samuti oli hiljem vaja tööpindu väga põhjalikult puhastada ning see oli üsna vaevarikas. Küünlaid tuli ka teha väga hoolikalt, kuna iga väikseimgi viga võis terve küünla ära rikkuda. Peale ühte värvi vaha sulatamist tuli kohe anum korralikult ära pesta ning alles siis sai järgmist hakata sulatama, ehk kõik tuli koguaeg puhas hoida.
Kokku tegime me praktilist tööd 3 kuu vältel ning blogiga tegelesime ja küünalde kohta uurisime alates oktoobrist.
Töö juures meeldis meile see, et saime koos aega veeta midagi kasulikku ja lõbusat tehes. Kindlasti nüüd kui meil juba veidi kogemust on, ei lõpeta me küünaldega tegelemist, vaid vahetevahel ikka saame kokku ning teeme mõne.
Enne kui me küünlaid tegema hakkasime, panime me paika mõned eesmärgid. Meie eesmärgid olid arendada loovust, õppida uusi tehnikaid, luua midagi ilusat ja arendada kirjaoskust. Me leiame, et kõik meie eesmärgid said teostatud ning oleme nüüd kindlasti ühe vahva kogemuse võrra rikkamad.
Kokkuvõttes oleme me tööga järje peal ning saame ajaga ilusti hakkama.
Pilt lõplikust küünlakollektsioonist:
Kokku tegime me praktilist tööd 3 kuu vältel ning blogiga tegelesime ja küünalde kohta uurisime alates oktoobrist.
Töö juures meeldis meile see, et saime koos aega veeta midagi kasulikku ja lõbusat tehes. Kindlasti nüüd kui meil juba veidi kogemust on, ei lõpeta me küünaldega tegelemist, vaid vahetevahel ikka saame kokku ning teeme mõne.
Enne kui me küünlaid tegema hakkasime, panime me paika mõned eesmärgid. Meie eesmärgid olid arendada loovust, õppida uusi tehnikaid, luua midagi ilusat ja arendada kirjaoskust. Me leiame, et kõik meie eesmärgid said teostatud ning oleme nüüd kindlasti ühe vahva kogemuse võrra rikkamad.
Kokkuvõttes oleme me tööga järje peal ning saame ajaga ilusti hakkama.
Pilt lõplikust küünlakollektsioonist:
esmaspäev, 28. märts 2016
Kolmas küünlategu
Reedel, 25. märtsil, tegime me oma kolmandad küünlad. Kasutasime seekord ka uusi materjale, mille Laura oli Hobipunktist tellinud. Seekord õnnestusid meil küülnad eelnevatest kordadest paremini. Praeguseks on meil olemas juba päris mitu küünalt, kuigi mõned ei tulnud ideaalselt välja.
Me oleme seni pannud küünlaid külmkappi tahenema. See oli viga, kuna temperatuurivahe oli liiga suur ning küünlad hakkasid pragunema. Järgmisel korral tuleb olla kannatlikum ning lasta küünaldel taheneda toatemperatuuril. Järgmine ehk ühtlasi ka viimane küünlategu on plaanis 8.aprillil, mil püüame töö lõplikult valmis saada.
Muidu sujub töö üsna ootustepäraselt, me areneme iga küünlaga ja õpime oma vigadest. Ajakavaliselt oleme me täitsa järje peal, kirjutame loovtöö mustandit. Ainus asi, mis meid ajaliselt piirab, on see, et me peame igaks küünlateoks leidma aja, mis mõlemale sobib ning selletõttu jäävad meil mõnikord pikemad vahed sisse, kui me tegelikult tahaksime.
Me oleme seni pannud küünlaid külmkappi tahenema. See oli viga, kuna temperatuurivahe oli liiga suur ning küünlad hakkasid pragunema. Järgmisel korral tuleb olla kannatlikum ning lasta küünaldel taheneda toatemperatuuril. Järgmine ehk ühtlasi ka viimane küünlategu on plaanis 8.aprillil, mil püüame töö lõplikult valmis saada.
Muidu sujub töö üsna ootustepäraselt, me areneme iga küünlaga ja õpime oma vigadest. Ajakavaliselt oleme me täitsa järje peal, kirjutame loovtöö mustandit. Ainus asi, mis meid ajaliselt piirab, on see, et me peame igaks küünlateoks leidma aja, mis mõlemale sobib ning selletõttu jäävad meil mõnikord pikemad vahed sisse, kui me tegelikult tahaksime.
pühapäev, 20. märts 2016
Uued materjalid
Eile sain pakiautomaadist kätte uued materjalid. Tellisin need Hobipunktist. Nüüd on meil lõpuks olemas korralikud vahendid, et küünlaid teha, ja me ei pea enam nii palju vanu küünlaid üles sulatama.
Tellisin 1 kilogrammi parafiinvaha, 1 kilogrammi sojavaha, punast ja kollast küünlavärvi ning kaht erinevat tüüpi tahte koos tahikinnitusega.
Ilmselt saame kokku järgmisel neljapäeval, et küünlateoga jätkata. Loodetavasti on meil seekord rohkem aega ja saame rohkem ning ilusamad küünlad, kui varem ning saame katsetada uusi tehnikaid ja kombinatsioone.
-Laura
Tellisin 1 kilogrammi parafiinvaha, 1 kilogrammi sojavaha, punast ja kollast küünlavärvi ning kaht erinevat tüüpi tahte koos tahikinnitusega.
Ilmselt saame kokku järgmisel neljapäeval, et küünlateoga jätkata. Loodetavasti on meil seekord rohkem aega ja saame rohkem ning ilusamad küünlad, kui varem ning saame katsetada uusi tehnikaid ja kombinatsioone.
-Laura
pühapäev, 13. märts 2016
Tuleohutus küünalde põletamisel
Tahaksime panna lugejate südameile, et küünaldega tuleb olla ettevaatlik. Võime küll mõelda, et küünlast tulekahju ei teki ja et see võimalus on nii väike, aga see ei vasta tõele. Küünalt põletades ei tohi seda jätta järelvalveta ning tuleb see ruumist lahkudes kustutada. Küünalt tuleks põletada alusel või anumas ning eemaldada selle lähedusest kõik kergesti süttivad esemed. Õnneks ei ole meiega töö jooksul midagi sellist juhtunud, kuid tuleoht küünalde põletamisel on olemas ja ohu minimaliseerimiseks tuleks olla tulega ettevaatlik.
Õnnetus ei hüüa tulles.
pühapäev, 6. märts 2016
Mustand
Täna hakkasime tegelema loovtöö mustandiga - liigutame vaikselt tekste blogist ümber ja kirjutame kokkuvõtvalt oma tegemistest. Valmis me seda teha ei saa, sest meil ei ole veel töö praktiline osa lõplikult läbi viidud, aga parem on ikka varem alustada.
laupäev, 13. veebruar 2016
Veel küünlaid
Täna saime taas kokku eesmärgiga harjutada veel natuke küünalde tegemist ja valmistuda viimaseks küünlateoks. Kuna algselt saime kokku blogi kirjutamise eesmärgil, ei käinud me poes ja ei ostnud midagi uut juurde, aga aega jäi üle ja otsustasime siiski ka küünlaid teha. Meil olid olemas kõik asjad, mida olime eelnevaltki küünlateoks kasutanud ja otsisime sahtlitest ja kappidest veel asju, mida kasutada saaks.
Tegime tööd garaažis, kus meil oli töö tegemiseks väike laud ja pliit. Kuna küünlategemishoog tuli peale üsna äkki, kasutasime igasuguseid huvitavaid meetodeid, mida me varem ei olnud teinud:
Kui võtsime küünlad vormidest välja, tulid nähtavale nii mõnedki viperused. Ühe küünla ülaosasse on ilmunud suur auk, mille tekkimist me seletada ei suuda ja ilmselt selle tagajärjena hakkas küünal ka natuke mõranema. Teine küünal näeb välja nagu plaanitud, aga kui teeksime sama tehnikaga veel küünlaid, saaks kindlasti seda lihvida: jää, mille olime pannud vaha sisse aukude tegemiseks, oli ilmselt liiga peeneks lõhutud , mistõttu on augud ainult küünla põhjas. Augud on ka liiga tihedalt koos, mistõttu ei ole küünal väga stabiilne ja sealt tulid ümbrisest eemaldamise käigus mõned tükid ära.
Hoolimata vigadest, mida me tegime, saime ikkagi teada väga palju uusi asju ja õppisime oma vigadest. Järgmised küünlad tulevad kindlasti paremad, loodetavasti jõuame ka rohkem teha - seekord saime teha vaid 3,5 küünalt, kuna Sylvia pidi kahjuks minema.
Järgmisel korral kavatseme kindlasti...
Tegime tööd garaažis, kus meil oli töö tegemiseks väike laud ja pliit. Kuna küünlategemishoog tuli peale üsna äkki, kasutasime igasuguseid huvitavaid meetodeid, mida me varem ei olnud teinud:
- Kasutasime küünalde anumatena mõnd klaasanumat, kuid täna erines töö just selle poolest, et me tegime pigem ilma ümbriseta küünlaid - saime vanematelt tühje õllepurke, mille sisse valasime vaha ja lõikasime need hiljem katki, et küünalt kätte saada.
- Me ei olnud jõudnud poodi, et osta tahikinnitusi, seega sidusime raskuseks hoopis tahi külge mutrid, mille garaažist leidsime. Töötas sama hästi ja kuna küünlad olid läbipaistmatud, ei jäänud seda näha, kuigi see oleks meie arvates omapärane ka läbipaistvas küünlas.
- Meil oli ainult üks küünlavärv, kuna meil ei olnud eelmine kord rohkemaks raha ja rohkem polnud poodi jõudnud. Et siiski saada erinevat värvi küünlaid, lisasime valgele vahale erinevaid vanu küünlaid, eriti just väikseid tordiküünlaid, ja suutsime saada palju rohkem värve kui lihtsalt valge ja sinine
- Tahtsime teha küünlaid ka kingituseks ja mõtlesime, kuidas neid teha erilisemaks, mitte lihtsalt ühevärviliseks. Ühe küünla sisse purustasime jääd, et sinna jääksid augud, teistele aga panime peale valget vaha ja ajasime selle natuke ebaühtlaseks, et see näeks välja nagu vahukoor; seejärel panime sinna värvilisi tordikaunistusi ja küünlad nägid väga magusad välja.
- Ühe küünla sisse mõtlesime teha jää abil augud. Panime jääkuubikud rätiku sisse ja tagusime lihahaamriga ning saime veidi peenemat jääd, mille panime vaha sisse, et tekiks huvitav efekt.
Kui võtsime küünlad vormidest välja, tulid nähtavale nii mõnedki viperused. Ühe küünla ülaosasse on ilmunud suur auk, mille tekkimist me seletada ei suuda ja ilmselt selle tagajärjena hakkas küünal ka natuke mõranema. Teine küünal näeb välja nagu plaanitud, aga kui teeksime sama tehnikaga veel küünlaid, saaks kindlasti seda lihvida: jää, mille olime pannud vaha sisse aukude tegemiseks, oli ilmselt liiga peeneks lõhutud , mistõttu on augud ainult küünla põhjas. Augud on ka liiga tihedalt koos, mistõttu ei ole küünal väga stabiilne ja sealt tulid ümbrisest eemaldamise käigus mõned tükid ära.
Hoolimata vigadest, mida me tegime, saime ikkagi teada väga palju uusi asju ja õppisime oma vigadest. Järgmised küünlad tulevad kindlasti paremad, loodetavasti jõuame ka rohkem teha - seekord saime teha vaid 3,5 küünalt, kuna Sylvia pidi kahjuks minema.
Järgmisel korral kavatseme kindlasti...
- osta juurde erinevaid vahasid, värve ja muid vahendeid, mis võiksid küünlaid erilisemaks muuta
- võtta töö teostamiseks rohkem aega, et saaksime rohkem küünlaid teha
pühapäev, 7. veebruar 2016
Erinevad tehnikad
Tutvusime täna paari tehnikaga, mida tahaksime järgnevatel küünlavalmistamistel rakendada.
1) Aukudega küünal (jää abil)
See küünal jääb efektne vaid vormiküünlana, klaasis see tehnika eriti hästi ei toimi.
Küünlavormi tuleb enne vaha valamist panna eri suuruses jäätükke. Kui hiljem tahenenud küünal vormist eemaldada, on näha, et jäätükkide asemele on jäänud augud ja alles jäänud vesi. Kui vesi ära valada, jääb alles küünal, mis näeb väga efektne välja.
2) Viltune ja kihiline küünal
Seda saab teha nii küünlaklaasis kui ka vormis.
Küünlaklaas/vorm tuleb asetada viltusesse asendisse enne vaha valamist, sealjuures aga tuleb jälgida, et taht ümber ei kukuks. Iga kihi valamise järel tuleks muuta vormi või klaasi asendit, et kihid jääksid huvitamad. Viimase kihi jaoks võib vormi jälle lauale sirgelt panna, kuid võib ka jätta mingi kaldenurga alla, et kuju jääks huvitavam.
___
Ideede ja tehnikate allikad:
https://www.candlescience.com/learning/tilted-layer-container-candle
http://www.candletech.com/candle-making/tutorials/ice-candles/
1) Aukudega küünal (jää abil)
See küünal jääb efektne vaid vormiküünlana, klaasis see tehnika eriti hästi ei toimi.
Küünlavormi tuleb enne vaha valamist panna eri suuruses jäätükke. Kui hiljem tahenenud küünal vormist eemaldada, on näha, et jäätükkide asemele on jäänud augud ja alles jäänud vesi. Kui vesi ära valada, jääb alles küünal, mis näeb väga efektne välja.
2) Viltune ja kihiline küünal
Seda saab teha nii küünlaklaasis kui ka vormis.
Küünlaklaas/vorm tuleb asetada viltusesse asendisse enne vaha valamist, sealjuures aga tuleb jälgida, et taht ümber ei kukuks. Iga kihi valamise järel tuleks muuta vormi või klaasi asendit, et kihid jääksid huvitamad. Viimase kihi jaoks võib vormi jälle lauale sirgelt panna, kuid võib ka jätta mingi kaldenurga alla, et kuju jääks huvitavam.
___
Ideede ja tehnikate allikad:
https://www.candlescience.com/learning/tilted-layer-container-candle
http://www.candletech.com/candle-making/tutorials/ice-candles/
teisipäev, 5. jaanuar 2016
Esimesed küünlad
Täna käisime Käsitööjaamas ja Selveris, et osta küünalde tegemiseks vajalikud materjalid. Me ostsime tavalisi valgeid lauaküünlaid, 2 aroomiõli lõhna jaoks, ühe küünlavärvi ja küünlatahti. Leidsime ka kodust juurde küünlageeli, vanu küünlaid taaskasutamiseks, mõned anumad, väikseid kive ja merekarpe kaunistuseks.
Uurisime interneti abiga välja, kuidas seda teha. Nüüd alustame küünalde valmistamist.
Töö käik:
- Puhastame anumad ja paneme paika tahid.
- Sulatame vesivannil geeli, valged lauaküünlad ja vanad, taaskasutusse minevad küünlad.
- Lisame sulanud vahale/geelile värvaine (tumesinine) ja aroomiõli (liilia, roheline tee).
- Valame segu anumatesse ja lisame kohe kaunistused.
- Laseme küünaldel taheneda.
Töö lõppedes oli meil kolm küünalt: üks valge, tumesinise ja läbipaistva kihiga, milles olid valged merekarbid; teine oli läbipaistvast geelist ja lisasime halle kivikesi ning merekarpe; kolmas küünal oli lilla põhjaga ning pealmine kiht roheline, mille sees olid väikesed kuldsed käbid. Esimesed kaks küünalt tegime uutest materjalidest, viimases aga taaskasutasime vanu küünlaid, mida leidsime Sylvia kodust.
Kuna tegu oli meie esimese katsega, siis tulemus oli ootuspärane ehk siis mitte perfektne. Vead, mida
me praegu tegime, olid:
- Valasime vaha hooletult, mistõttu määris see klaasi ning tulemus jäi korratu.
- Ei lasknud kihtidel piisavalt kaua taheneda, mistõttu järgmise kihi valamisel värvid segunesid.
- Meil puudus liim, millega kinnitada tahi ots anuma põhja, seega jäi taht viltu.
valamisest jälg)
Järgmisel korral tahaksime arvesse võtta järgmisi asjaolusid ja sellega enda töökvaliteeti parandada:
- Tuleks hankida töövahendid, mis seekord puudusid (liim, tahikinnitused).
- Tööpind tuleb hoida küünalde tegemise käigus korras, kuna muidu võivad tekkida väiksed õnnetused.
- Tuleks lasta vahakihtidel täielikult taheneda enne järgmise kihi lisamist.
- Vedela vaha valamisel peaksime olema täpsemad ja hoolikamad, et see ei satuks soovimatutesse kohtadesse.
reede, 1. jaanuar 2016
Küünlavalgus: keemiline, füüsikaline, ajalooline taust
FÜÜSIKALINE JA KEEMILINE NÄHTUS
Küünal on kütteaine, mida kasutatakse valgustamiseks (valgusallikana) ja saab kasutada ka soojendamiseks. Kõik erinevad küünlavahad on süsivesinikud, sest nad koosnevad kahest põhilisest ainest: süsinik ja vesinik.
Küünlaleek sulatab tahi ümber oleva vaha ja sulanud vaha liigub kapillaarjõu tõttu mööda tahti üles. Vaha aurustub leegi kuumuses ning süsivesinikud hakkavad eralduma süsiniku ja vesiniku aatomiteks. Need aurustunud molekulid liiguvad leegi sisse, kus nad reageerivad hapnikuga. Tulemuseks on soojus- ning valgusenergia, veeaur (H2O) ja süsihappegaas (CO2). Soojust jagub piisavalt, et jätkata vaha sulatamist, kuni vaha ehk kütus saab otsa või kuni leegil ei ole enam ligipääsu hapnikule.
Seega on keemilised nähtused küünla põlemisel vahas leiduvate süsiniku ja vesiniku molekulide ühinemine (õhu)hapniku molekulidega ning süsihappegaasi ja vee moodustumine. Tunneme ära, et on toimunud keemiline reaktsioon, kuna tekib gaas ja eraldub soojust ning valgust.
Aastal 1860 andis inglise füüsik ja keemik Michael Faraday loenguid küünlate keemilise ajaloo kohta. Ta demonstreeris kümneid erinevaid teaduslikke seadusi küünalde abil.
Keemiliste reaktsioonide ehk keemiliste nähtustega kaasnevad enamasti ka füüsikalised nähtused, nii ka küünla puhul.
Füüsikalised nähtused küünla põlemisel: parafiini sulamine ja imbumine mööda tahti üles, parafiini aurustumine ja aurude segunemine õhuga.
Keemilised nähtused küünla põlemisel: parafiini molekulid ühinevad (õhu)hapniku molekulidega, moodustub süsihappegaas ja vesi.
KÜÜNALDE AJALUGU
Küünlaid on kasutatud valgusallikana juba enam kui 5000 aastat, kuid nende päritolust on üsna vähe teada. Esimesi küünlataolisi esemeid valmistasid ilmselt vanad egiptlased, kes kombineerisid pirru ja loomarasva, saades küünlasarnase valgusallika. Tahiga küünlaid hakkasid vanad egiptlased kasutama alles 3000 aastat pKr, kuid algne idee tuli roomlastelt, kes keerasid papüüruse rulli ning kasutasid seda tahina mesilasvahast või loomarasvast tehtud küünlas. Saadud küünlaid kasutati kodu valgustamiseks, usulisteks rituaalideks (näiteks juutide tulepüha hanuka ja lihavõtted) ja pimedal ajal väljas liikumiseks. Üsna vara hakkasid küünlaid tegema ka teised rahvad, näiteks hiinlased tegid küünlaid putukatest ja taimedest pabertoru abil ning tahina kasutasid rullis riisipaberit, jaapanlased valmistasid küünlaid pähklitest saadud vahast ning hindud keetsid kaneelipuu vilju, et saada küünlavaha.
Keskajal jõudsid Euroopasse ka mesilasvahast küünlad, mis põlesid palju puhtamalt ja meeldivamalt, kui loomarasvast küünlad, mis tekitasid ebameeldivat suitsu. Mesilasvahast küünlaid kasutati enamasti kirikutseremooniatel. Nende hinna tõttu polnud tavainimestel tihti võimalust neid kodus põletada. Rasvast tehtud küünlad olid levinud Euroopa majapidamistes.
13. sajandiks oli küünalde tegemine muutunud levinud käsitööalaks Inglismaal ja Prantusmaal. Mõned küünlategijad käisid majast majja ning tegid küünlaid rasvast, mis oli just selle jaoks kõrvale pandud. Teised jällegi tegid ja müüsid oma küünlaid väikestes poodides.
Kolooniates elavad naised andsid Ameerika poolt esimese panuse küünlategemisse, kui nad avastasid et porsipõõsaste (tuntud ka kui lutikarohi või rabaumal) hallikas-rohekaid marju keetes saab teha healõhnalist ja puhtalt põlevat vaha. Kuna marju oli väga tüütu korjata, ei kestnud selle meetodi populaarsus eriti kaua.
18.sajandi lõpus, kui vaalapüük kasvas, hakati vaha tootma vaalaspermast tehtud õlist. Nagu ka mesilasvaha, ei kaasnenud saadud küünaldega halba lõhna ega suitsu. Ühtlasi tekitasid need küünlad märgatavalt heledama leegi ning vaha oli kõvem kui mesilas- ja rasvavaha, nii et see ei pehmenenud ega vajunud palaval suvepäeval ära. Ajaloolised on täheldanud, et esimesed standardküünlad ongi tehtud just taolisest vahast.
Enamik suuri samme, mis mõjutavad ka tänapäeva küünlategu, tehti 19.sajandi jooksul. 1820. aastatel avastas Prantsuse keemik Michel Eugene Chevreul, kuidas eraldada steariinhapet loomsetest rasvhapetest. See tõi kaasa steariinvaha leviku, kuna vaha oli tugev, vastupidav ning põles vigadeta. Steariinküünlad on tänaseni populaarsed Euroopas.
Aastal 1834 aitas leiutaja Joseph Morgan edendada tänapäeva küünlatööstust leiutades masina, mis võimaldas valada küünlaid liikuva kolbiga siindri abil, väljutades need tahketena. Selle masina kasutuselevõtuga said küünlad endale taskukohase hinna.
1850. aastatel, pärast seda, kui keemikud olid õppinud, kuidas tõhusalt eraldada looduslikult esinev vahajas aine naftast, võeti kasutusele parafiinvaha. Lõhnatu ja sinakas-valget värvi parafiin oli õnnistus küünlategijatele, kuna see põles puhtalt, järjekindlalt ning oli teistest alternatiividest säästlikum. Selle ainus puudus oli madal sulamistemperatuur. Seda viga sai parandada, lisades tugevamat stearhapet, mis oli muutunud laialdaselt kättesaadavaks. Kui aga aastal 1879 võeti kasutusele lambipirn, vähenes küünalde populaarsus.
20. sajandi alguses hakkas aga küünalde kasutus kasvama. 1980. aastate keskel said küünlad taas väga populaarseks ning poed olid tulvil erineva kuju, värvi, suuruse ja lõhnaga küünlaid. 1990. aastatel hakati USA-s tootma sojavaha, mis põleb pehmemalt ja aeglasemalt kui parafiinvaha. Teisel pool maailma aga üritati küünlategemises rakendada hoopis palmivaha.
Tänapäeval kasutatakse küünlaid peamiselt dekoratsioonina või lihtsalt mõnusa õhkkonna loomiseks, mõnel pool siiski ka rituaalide läbiviimiseks. Mitmed usuvad, et erinevat värvi küünlaid tuleb kasutada erinevateks rituaalideks, näiteks must küünal põletab eemale negatiivsuse, sinine aitab leida sisemist rahu, harmooniat ja tarkust, pruun aitab rahaliste muredega ning keskendumisega, roheline sümboliseerib viljakust ja edu, valge puhastab, punane väljendab kirge ja roosa sümboliseerib armastust.
–––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––
Kasutatud materjalid:
http://candles.org/history/ (vaadatud 01.01.16)
http://www.psychic-revelation.com/reference/a_d/candles/candle_colors_uses.html (vaadatud 02.01.16)
http://miksike.ee/docs/elehed/8klass/elemendid/8-4-40-1.htm
http://koolielu.ee/waramu/view/1-dbc0c1f4-a7dc-4dd3-9ab0-ac4ef954b16b
http://candles.org/candle-science/
Küünal on kütteaine, mida kasutatakse valgustamiseks (valgusallikana) ja saab kasutada ka soojendamiseks. Kõik erinevad küünlavahad on süsivesinikud, sest nad koosnevad kahest põhilisest ainest: süsinik ja vesinik.
Küünlaleek sulatab tahi ümber oleva vaha ja sulanud vaha liigub kapillaarjõu tõttu mööda tahti üles. Vaha aurustub leegi kuumuses ning süsivesinikud hakkavad eralduma süsiniku ja vesiniku aatomiteks. Need aurustunud molekulid liiguvad leegi sisse, kus nad reageerivad hapnikuga. Tulemuseks on soojus- ning valgusenergia, veeaur (H2O) ja süsihappegaas (CO2). Soojust jagub piisavalt, et jätkata vaha sulatamist, kuni vaha ehk kütus saab otsa või kuni leegil ei ole enam ligipääsu hapnikule.
Seega on keemilised nähtused küünla põlemisel vahas leiduvate süsiniku ja vesiniku molekulide ühinemine (õhu)hapniku molekulidega ning süsihappegaasi ja vee moodustumine. Tunneme ära, et on toimunud keemiline reaktsioon, kuna tekib gaas ja eraldub soojust ning valgust.
Aastal 1860 andis inglise füüsik ja keemik Michael Faraday loenguid küünlate keemilise ajaloo kohta. Ta demonstreeris kümneid erinevaid teaduslikke seadusi küünalde abil.
Keemiliste reaktsioonide ehk keemiliste nähtustega kaasnevad enamasti ka füüsikalised nähtused, nii ka küünla puhul.
Füüsikalised nähtused küünla põlemisel: parafiini sulamine ja imbumine mööda tahti üles, parafiini aurustumine ja aurude segunemine õhuga.
Keemilised nähtused küünla põlemisel: parafiini molekulid ühinevad (õhu)hapniku molekulidega, moodustub süsihappegaas ja vesi.
KÜÜNALDE AJALUGU
Küünlaid on kasutatud valgusallikana juba enam kui 5000 aastat, kuid nende päritolust on üsna vähe teada. Esimesi küünlataolisi esemeid valmistasid ilmselt vanad egiptlased, kes kombineerisid pirru ja loomarasva, saades küünlasarnase valgusallika. Tahiga küünlaid hakkasid vanad egiptlased kasutama alles 3000 aastat pKr, kuid algne idee tuli roomlastelt, kes keerasid papüüruse rulli ning kasutasid seda tahina mesilasvahast või loomarasvast tehtud küünlas. Saadud küünlaid kasutati kodu valgustamiseks, usulisteks rituaalideks (näiteks juutide tulepüha hanuka ja lihavõtted) ja pimedal ajal väljas liikumiseks. Üsna vara hakkasid küünlaid tegema ka teised rahvad, näiteks hiinlased tegid küünlaid putukatest ja taimedest pabertoru abil ning tahina kasutasid rullis riisipaberit, jaapanlased valmistasid küünlaid pähklitest saadud vahast ning hindud keetsid kaneelipuu vilju, et saada küünlavaha.
Keskajal jõudsid Euroopasse ka mesilasvahast küünlad, mis põlesid palju puhtamalt ja meeldivamalt, kui loomarasvast küünlad, mis tekitasid ebameeldivat suitsu. Mesilasvahast küünlaid kasutati enamasti kirikutseremooniatel. Nende hinna tõttu polnud tavainimestel tihti võimalust neid kodus põletada. Rasvast tehtud küünlad olid levinud Euroopa majapidamistes.
13. sajandiks oli küünalde tegemine muutunud levinud käsitööalaks Inglismaal ja Prantusmaal. Mõned küünlategijad käisid majast majja ning tegid küünlaid rasvast, mis oli just selle jaoks kõrvale pandud. Teised jällegi tegid ja müüsid oma küünlaid väikestes poodides.
Kolooniates elavad naised andsid Ameerika poolt esimese panuse küünlategemisse, kui nad avastasid et porsipõõsaste (tuntud ka kui lutikarohi või rabaumal) hallikas-rohekaid marju keetes saab teha healõhnalist ja puhtalt põlevat vaha. Kuna marju oli väga tüütu korjata, ei kestnud selle meetodi populaarsus eriti kaua.
18.sajandi lõpus, kui vaalapüük kasvas, hakati vaha tootma vaalaspermast tehtud õlist. Nagu ka mesilasvaha, ei kaasnenud saadud küünaldega halba lõhna ega suitsu. Ühtlasi tekitasid need küünlad märgatavalt heledama leegi ning vaha oli kõvem kui mesilas- ja rasvavaha, nii et see ei pehmenenud ega vajunud palaval suvepäeval ära. Ajaloolised on täheldanud, et esimesed standardküünlad ongi tehtud just taolisest vahast.
Enamik suuri samme, mis mõjutavad ka tänapäeva küünlategu, tehti 19.sajandi jooksul. 1820. aastatel avastas Prantsuse keemik Michel Eugene Chevreul, kuidas eraldada steariinhapet loomsetest rasvhapetest. See tõi kaasa steariinvaha leviku, kuna vaha oli tugev, vastupidav ning põles vigadeta. Steariinküünlad on tänaseni populaarsed Euroopas.
Aastal 1834 aitas leiutaja Joseph Morgan edendada tänapäeva küünlatööstust leiutades masina, mis võimaldas valada küünlaid liikuva kolbiga siindri abil, väljutades need tahketena. Selle masina kasutuselevõtuga said küünlad endale taskukohase hinna.
1850. aastatel, pärast seda, kui keemikud olid õppinud, kuidas tõhusalt eraldada looduslikult esinev vahajas aine naftast, võeti kasutusele parafiinvaha. Lõhnatu ja sinakas-valget värvi parafiin oli õnnistus küünlategijatele, kuna see põles puhtalt, järjekindlalt ning oli teistest alternatiividest säästlikum. Selle ainus puudus oli madal sulamistemperatuur. Seda viga sai parandada, lisades tugevamat stearhapet, mis oli muutunud laialdaselt kättesaadavaks. Kui aga aastal 1879 võeti kasutusele lambipirn, vähenes küünalde populaarsus.
20. sajandi alguses hakkas aga küünalde kasutus kasvama. 1980. aastate keskel said küünlad taas väga populaarseks ning poed olid tulvil erineva kuju, värvi, suuruse ja lõhnaga küünlaid. 1990. aastatel hakati USA-s tootma sojavaha, mis põleb pehmemalt ja aeglasemalt kui parafiinvaha. Teisel pool maailma aga üritati küünlategemises rakendada hoopis palmivaha.
Tänapäeval kasutatakse küünlaid peamiselt dekoratsioonina või lihtsalt mõnusa õhkkonna loomiseks, mõnel pool siiski ka rituaalide läbiviimiseks. Mitmed usuvad, et erinevat värvi küünlaid tuleb kasutada erinevateks rituaalideks, näiteks must küünal põletab eemale negatiivsuse, sinine aitab leida sisemist rahu, harmooniat ja tarkust, pruun aitab rahaliste muredega ning keskendumisega, roheline sümboliseerib viljakust ja edu, valge puhastab, punane väljendab kirge ja roosa sümboliseerib armastust.
–––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––
Kasutatud materjalid:
http://candles.org/history/ (vaadatud 01.01.16)
http://www.psychic-revelation.com/reference/a_d/candles/candle_colors_uses.html (vaadatud 02.01.16)
http://miksike.ee/docs/elehed/8klass/elemendid/8-4-40-1.htm
http://koolielu.ee/waramu/view/1-dbc0c1f4-a7dc-4dd3-9ab0-ac4ef954b16b
http://candles.org/candle-science/
Tellimine:
Postitused (Atom)